Järgmisena astusime sisse peatänava ääres paiknevasse hotell-restoran-pubisse, kus ülemust polnud hetkel küll kohal ja lubati õhtul tagasi helistada, kuid öeldi, et suht suure tõenäosusega võtavad nad mu tööle, kuna hetkel on töötajaid väga vaja.
Next stop – kalasadam. Seal nii hästi enam ei läinud. Saime teada, et laevade meeskonnad on selleks hooajaks juba komplekteeritud. Igaks juhuks jätsime sadamakai posti peale kuulutuse, et 2 hardworking estonian guys are looking for deck hand job... not experienced, but quick learners :D
Kuna ilm oli imeilus, siis mõtlesime, et oleme tänaseks juba piisavalt asjalikud olnud ja nüüd oleks aeg ennast premeerida :D Niisiis ostsime kasti õlut ning läksime South Beach’ile ujuma ja niisama chillima.
Õhtul saime veel kokku ühe teise kohaliku hotelli manageriga, kes üllatus-üllatus!! oli kohe nõus mind tööle võtma, töö ise pidi algama reedel. Seega 3 töökohta ühe päevaga, see on mu isiklik rekord :D
Järgmisel päeval nii hästi enam ei läinud: vastupidiselt meie ootustele ei järgnenud sadamakai postile jäetud kuulutusele kõnede tulva... noo tegelt ei tunud ühtegi kõnet. Ka poiste varuvariant (töö kalatehase liini peal) langes ära, kuna kõik kohad on praegu täis ja uusi töötajaid hetkel ei vajata. Ja siis veel see elamine – käisime läbi kõik 3 kohalikku kinnisvara bürood ja ainus saadaval olev möbleeritud maja kujutas tegelikult endast rongivagunit :D Pigem elaks siis juba telgis?
Ühesõnaga küpses õhtuks plaan järgmisel päeval hoopis Geraldtoni tööd otsima minna, mis jääb Dongarast umbes 60 km põhja poole. Õhtul käisime veel kalal ja nägime delfiine :)
Villem sai 2 kala, mille kohta üks kohalik mees ütles, et tegemist on smelly fish’iga, mida me muidugi ei uskunud. Puhastasime kala ära, maitsestasime, küpsetasime ca tunnikese bbq peal ja ülla-ülla, oligi smelly-fish after all :D
Neljapäeva hommikul pakkisime asjad Dongara holiday park’is kokku ja asusime Geraldtoni poole teele (olin sellel hetkel veel kindel, et tuleme õhtul Dongarasse tagasi ja lähen reedel tööle). Aga peale 4 erineva tööagentuuri külastamist sai meile selgeks, et Geraldtonist on tööga hetkel ikka väga hapu. Hiljuti oli suletud 1 kolmest Geraldtoni lähedasest kaevandusest ja teises neist olid toimunud suured koondamised, seega on linnas palju kohalikke töötuid ja backpackeritel töö leidmine seetõttu raskem. Linnast lahkumine sai otsustatud siis, kui läksime kalatehasesse, kus infopunkti töötajate jutu järgi alati inimesi otsitakse. Kontori ukse peal oli lihtsalt selline silt: Sorry! No vacancies! :D
Ja me lahkusime. Põhja. Järgmine peatus Carnarvon.
1 comment:
vabandust, aga äkki sa võiksid niikaua hotellis töötada, kuni poisid ka midagi jõukohast leiavad? raha on kuri kuluma nagu vanarahvas teadis öelda. pealegi ennustatakse Austraalias tööpuuduse kolmekordistumist lähemal ajal.
Post a Comment