Saturday, October 11, 2008

Viimane nädal Perth'is

Esmaspäeval oli Austraalias riigipüha, Ingismaa kuninganna Elisabethi sünnipäev. Seega oli kõigil vaba päev...peale meie ;) Pidime oma asjad North Beach’i kodus kokku pakkima, maja ära koristama ja Tony’le minema staffi ostma (kingitus + asjad, mida talt „laenanud“ olime). Veel pidime kokku saama ühe automüüjaga. Tegemist oli ´91 a Mitsubishi Starwagon’iga, hind 2200 AUD (umbes 20 000 EEK). Auto näeb välja selline :D:D



Kuna me erilised autospetsialistid ei ole, siis tundus auto päris heas korras olevat – 4 ratast all, edasi liigub, suuremat kolinat kuulda ei ole, mida veel tahta? :D

Kaubaks siiski kohe ei läinud, sest avastasime, et spidomeeter ei tööta. Kuna auto ülevaatus saab kuu pärast läbi, siis otsustasime, et ei hakka riskima ja leppisime müüjaga kokku, et ta parandab selle enne ära, kui meie käest raha saab. Tagantjärgi mõeldes on hea meel, et nii läks... Järgmisel päeval helistas sama mees ja ütles, et peale meiega kokku saamist oli koduteel auto käigukast üles ütelnud :S Eile avastasime sama auto kuulutuse gumtree.com-st, kus oli kirjas, et müügiga on kiire ja et käigukast vajab remonti, hind oli poole võrra alla lastud... Vedas meil! :)

Järgnevad päevad veetsime Scarborough Beach’i backpackeris Sunset Coast.....midagi :D





Seal oli ikka väga kirev seltskond koos... alustades omaniku naisest, kes töötas administraatorina. Kahju, et meil temast pilti ei ole :D Ta oli tõeline hipi, 24/7 lillade päikseprillidega ja papagoi õlal istumas. Maja tutvustades viis ta meid kohe tagaaias olevasse majakesse, kus näitas ära, et palun suitsetage kanepit ainult siin, mitte oma tubades :D:D

Pildike weedhouse'st:



Tema mees ei olnud ka mitte lihtne kujund: umbes 40aastane 2 meetri pikkune suure õllekõhuga nahkkostüümis tsiklimees, kes ajaviiteks oli backpackeri aeda veoauto velgedest kokku keevitanud bullerjani :D Kuna ta ise töötas rekkajuhina, siis veljed olid kohe omast käest võtta. Kahju, et me selle venna jutust tugeva aksendi tõttu aru ei saanud, nalja oleks kindlasti saanud.

No ja siis meie tuba... Esimesed 3 ööd olime 6-ses toas koos 3 sakslase ja 1 uus-meremaalasega, viimased 2 ööd veetsime omanike majas koos 2 uus-meremaalasega. Kui enne arvasime, et meie oleme laisad ja lohakad, siis seal nägime, mis on tõeline lohakus. Ei saagi aru, kuidas sellisest toast on võimalik midagi üles leida... Tundus, et riideid vahetades visati vanad riided lihtsalt maha. Ainuke asi, mida selles toas korras hoiti, oli kapp, kuhu olid riputatud uus-meremaalaste peapaelad. Neil mõlemal olid rastapatsid ja nad kandsid iga päev erinevaid riietusele vastavaid peapaelasid :D

Pildike toast:



Ahjaa, segasumma suvilas elas ka koer, kes vabalt kõikides tubades ringi liikus ja voodilt voodile hüppas. Temaga saime kohe sõpradeks :)

Eelmise nädala kokkuvõte

Copy'tud austraaliamaa2.bogspot.com lehelt:

Eelmisel nädalal tegelesid Mammu & Lauri põhiliselt elukoha ja töö otsingutega, Kreete-Airi lebotasid niisama :D

Nagu esmaspäeva hommikul ikka, seadsime sammu Aussie Jobs’i poole, et vaadata, mis neil meile seekord pakkuda on. Oh üllatust – tööd pakuti! Nädalaks Perth Royal Show’le donuts’eid müüma (ja loomulikult ka suhkruvatti). Palk nädala eest 1000 dollarit. Lendasime kohe Claremonti kohale, sest putkade boss tahtis meid enne palkamist üle checkida. Ütleme nii, et päris Türi Lillelaada suuruse platsiga tegemist ei olnud. Otsimist jätkus mitmeks tunniks, enne kui purjus ja siniste kätega ülemustega kokku saime (te nüüd kindlasti mõtlete, et mismõttes siniste kätega. Me ka ei saanud aru, siiamaani mõteme :D Huvitav, kas meil peale töö tegemist oleks käed sama siniseks läinud?)

Aussie Jobs’is lubatud tingimused muutusid kohe ja loomulikult mitte paremuse poole, vaid ikka meie kahjuks. Töötama oleks pidanud 8 päeva järjest ja mitte 10, vaid 13 tundi päevas. Seega oleks tunnihind tulnud tunduvalt madalam, kui alguses lubati. Kuna tegemist ei olnud ametliku tööga, siis oleksime ilma jäänud ka tulumaksust, mida suvel tuludeklaratsiooniga tagasi saab küsida. Seega jääb ära.

Õhtul läksime suure hurraaga vaatama Scarborough Beach’i lähedal ühte shared house’i, omanik tundus hääle järgi otsustades olevat nooremapoolsem austraalia kutt. Kohale jõudes vaatas meile vastu umbes 60aastane Uruguai puussepp :D Küll viisakas ja viks, aga siiski mitte fun’im elukaaslane, arvatavasti peale tööd kodus eriti pulli ei saaks?

PS Uruguai mehel oli kodus täpselt sama IKEA mööbel, mis meie Kakumäe kodus. Lisaks sellele oli tal hetkel külas (arvatavasti) internetist tellitud Uruguai pruut :D

Peale väsitavaid ja tulutuid otsinguid liikusime jala mööda ookeani äärt Scarborough’st koju, North Beach’ile. See on umbes 7 km pikkune tripp. Sellel hetkel me veel ei teadnud, et sama teed sõidab ka buss, mis väljub iga 15 minuti järel... Kokku käisime selle päeval ca 20 km, jajaa tublid oleme!! Kaal langeb meeletu kiirusega :D

Nädal jätkus valutavate jalalihaste ja sama tulutute otsingutega kui esmaspäeval. Muuhulgas kohtusime ühe majaomanikuga, kes tunneb Nimeta baari ühte omanikku Andrew’d, kelle venna juures me Perth’is peatume. Maailm on ikka väike :)

Seoses selle sama majaomanikuga veel – kuulutuses oli kirjas, et majas on muuhulgas olemas ka riisikeetja. Lisaks sellele tundus Mammule telefonis rääkides, et tegemist on KINDLASTI mõne hiinlasega (aksendi järgi otsustades). Olime nii üllatunud, et tegelane teadis Eestit ja küsis, kas me oleme Tallinnast. Kohale jõudes ootas meid ees aga umbes 50aastane saksa hipi :D Edaspidi telefonikõnede ja riisikeetja järgi enam järeldusi ei tee....

Reedel oli Kreete-Airi ärasaatmispidu, mistõttu laupäeval polnud just kõige parem enesetunne.

Pildike peost:



Kell 8 helises Mammu telefon ja ta kutsuti Kings Park’i kohvikusse tööintervjuule. Hea ajastus :D Asusime ikkagi teele ja vaatamata maailma kõige võltsimale naeratusele ja ebaloogilisemale jutule, otsustati Mammu tööle võtta. Kuna meil on hetkel soolas ka üks teine töö linnast väljas, Gingin’is, siis Kings Park’i töö jääb praegu varuvariandiks.

Pühapäeva hommikul lahkusid areenilt Kreete ja Airi :( Jääme neid igatsema ja ootama meili teel nende seiklusi, et saaksime need siia üles riputada. Kuna pühapäeval oli superilus ilm, siis otsusime jalutada jällegi Scarborough’sse, et vaadata üle sealne backpacker.

Scarborough beach:



Miks me üldse seda vaatama läksime? Sellepärast, et olime Tony juures elanud juba 3 nädalat ja siiani pole ennast korralikult käsile võtnud, et tööd ja elukohta leida. Võib-olla backpackeris, kus iga öö eest 2x20 dollarit sisse kasseeritakse, hakkab aju kiiremini tööle :)?

4 Comments - Show Original Post Collapse comments

Blogger tundmatu sõber said...

täitsa viisakas hostel ju, eriti ilus on see õitsev puu aias. kuigi teie blogi kaob ja ilmub nagu jumal juhatab, jään ma teie fänniks edasi :D

October 3, 2008 9:15 AM
Delete
Blogger Tiiu said...

Mammu, sina oled ju küll maksuinimene, nii et peaksid teadma, et kui sa tulumaksu ei maksa, siis sellest nö "ilma jääda" ei ole võimalik :) - su palk on lihtsalt esialgu suurem, kuna tulumaksu kinni ei peeta. Või mis süsteem neil seal Austraaliamaal ongi - tööandja maksab füüsilise isiku tulumaksu?

October 4, 2008 1:54 AM
Delete
Blogger Inx said...

Tulumaksust ei jää küll ilma, aga kõikidest muudest headest asjadest, mis ametliku palgaga kaasnevad, jääb küll ilma. Ma ei teeks ka mitteametlikku tööd.

October 9, 2008 3:28 AM
Delete
Blogger Mammu said...

hahaa, ma pole tulumaksuga kunagi sina-sõber olnud :D

October 11, 2008 5:55 AM
Delete