Reedese päeva eesmärk: saadame kõik laiali vähemalt 10 CV-d ja leiame endale 100% suppper töökohad. Ok. Pooled meist isegi suutsid vist mingi osa meie päeva eesmärkidest täita...Kreete ja Airi otsustasid aga hoopis iluprotseduuride kasuks. Nimelt, otustas meie väike blond Airike teha läbi totaalse muutumise. Ja nii need 2 loodrit päeva mööd saadsidki...
Siit tulemused, mis on oodatust veelgi ägedamad ;)
Edasi oli plaanitud minna Tony ja ta kahe tütrega õhtusöögile, mis ütleme nüüd ausalt, õnneks ära jäi, kuna linnas oli plaanitud kokkusaamine eestlastega :P Meigid, soengud, särgid-värgid, paar drinki Tonyga ning linna (siinkohal märge, et Tony viis meid linna – aussis on lubatud väikse promilliga autot juhtida! Paradiis, või mis?)
Ja veel 1 suurepärane fakt selle linna kohta: osta restorani kõrvalolevast poest joogid kaasa ning tõsta aga julgelt lauda. Pooled viiakse veel viisakalt külmkappi oma järge ootama. Pudeli pealt tuleb maksta pudelimaksu, aga see on väga minimaalne ning lisatakse pärast lõpparvele.
Kokku kogunes meid lõpuks 10 eestlast. Nalja ja veini jätkus kogu õhtuks :) Positiivne on Perthis veel see, et sissepääs klubidesse/pubidesse on tasuta. Kahjuks me ei võtnud oma passe kaasa, mis on siin ainus aktsepteeritav isikuttõendav dokument. Pizzabaaridesse pääsemiseks dokumenti aga vaja pole, seega sobisid ka sealsed lauad ideaalselt meile tantsuplatsiks :D Meie lemmikuteks said pizzabaarid Istanbul 1 ja Istanbul 2. Koju jõudsime alles vastu hommikut.
Laupäeva hommikul äratasid meil laste kilked. No tere-tere, valisite ka päeva küllatulekuks :D:D (tunneme siin ennast vist juba liiga koduselt). Tony lapsed on nagu väiksed printsessid – viisakad ja tublid. Ise nii väiksed ja juba nii hästi räägivad inglise keelt...hahaaa. Lõunal saime kokku teiste eestlastega, et midagi hamba alla pista. Kohalikust restoranist pidime ennast aga kohe tagurpidi välja rullima. Mitte et me koonrid oleks, aga poest saab tunduvalt odavamalt ;) Mõeldud-tehtud, nodi poest kaasa ja randa piknikule.
Õhtuks olime surmväsinud, aga kes siis peole ei saab öelda (välja arvatud muidugi emotsioonitu Lauri :D). Nii rullisidki naised taaskord linna, kus saime kokku ühe eesti kutiga. Alguses ei osanudki õhtust midagi erilist oodata, kuni kohtumiseni Hansu (eesti kutt) ja tema geist sõbra Joshiga. „Hi, I’m gay!“ oli Joshi esimene lause meile, mis tõotas põnevat õhtut :) Edasi suundusimegi Joshi ja tema kihlatu, Matthew kesklinna korterisse. Korter oli äge, muusika oli super ja geid on veel kihvtimad – nii palju komplimente pole me oma elu jooksul kokku ka kuulnud, kui sellel õhtul, we love gays! „It’t ok to be gay!“ :D (Kreete lööklause).
Wooohooooooo-emotsioonidega liikusime edasi otseloomulikult kohalikku gei-klubisse, kus imestamist jätkus küllaga. Õhtu jooksul külastasime ka meie lemmik pizzabaari, kus juba uksel meid ära tunti ja soojalt vastu võeti.
Veel kohtusime oma laheda tänavamuusikuga, kellega juba reedel tuttavaks saime. Ka seal sai enne takso peale minekut veel paar tantsutiiru tehtud :D (vt videot allpool).
2 comments:
õh-oh-ah! lahe :) kas sul endal on kõik meeles, või panite kamba peale pildid ritta?
te olete kõige rõõmsamad töötud, keda ma näinud olen:D
Post a Comment